Salasõna VABAVARA

Nad tegid seda taas! Mina planeerisin reedest(03.05.2024) etendust näha. Mõnus aeg toredaks nädalalõpu teatripeoks. Kõik sujus. Ühtlane ansambel, hoogne tempo ja publik reageeris turtsatuste, lagina, toetavate aplausidega ning lõpus muidugi püsti seismisega. Nautisin detaile esimesest hetkest peale (Sten Olle tervitus). Detailide tulevärk. Lavakujundus. Valgus. Slaidid. SUhtlemine äripartneriga vannis. Eerik Robert on võrratu. Kava tutvustusest jupike. Lugu hakkab hargnema, kui toimub murdvargus, mis lööb ühe niigi rahalistes raskustes vaevleva väikelinna antikvariaadi elu pea peale. Poepidajad Leo ja Rein peavad lisaks juurdlusele tegelema ka jõuliste Soome ärimeestega, kes on nende kauplusele silma peale pannud. Kõige selle taustal elab Leo teadmisega, et tema isa oli linna kangelane ja legend, kellest räägitakse ja lauldakse siiani, kuid tema ei küündi kunagi selleni. "Tahame me ju kõik uskuda, et lugudes ja lauludes oleks kasvõi terakenegi tõtt. Ja see lootus, Leo, see panebki meid edasi rääkima neidsamu lugusid, kümneid ja sadu kordi..." Autor Eerik Robert Ots Lavastaja ja lavakujundus Valter Uusberg Mängivad Reio Blond, Sten-Olle Moldau, Eerik Robert Ots, Raigo Saariste, Andres Sahkur, Ursel Tilk (Eesti Draamateater) Valgus Kalju Visnu Video Timo Kreuz Etendus on kahes vaatuses. Ja vaheajal... Kohvi(tee)tassi kõrvale suupistekesed ja supermõnusad vestlused inimestega, keda pole kaua näinud ja keda on Rapla Väikelinnateater kokku toonud. Tänukummardus kõigile tegijatele ja kes kuidagi etenduse loomise ja lavale toomisega kuidagi on seotud. Aitäh!

vaibal ja vaiba all

29 okt kuni 8 nov 2023 praegu tundub väga veider seda teekonda meenutada. Mitmest korralikust august välja ronida ja seda eriti hingede päeval. Üksi on raske, kuid hääde inimestega kõrval on KÕIK positiivne võimalik.

Autopiloodiga põnevusi ehk vahel juhtub ka nii.

See juhtus jälle. Kirjutan parem loo endast välja. Aju on veidi autopilooti teinud juba pikemat aega ning ega tänane pööripäev siis erinenud. Hommikust saadik kulges päev paljude pisiasjadega põimitult pingeliselt ja kõik täitsa järjest. Jõudsin pea ära pesta, kuigi kuivatada korralikult polnud aega. Poest läbi otse haiglasse ja siis kultra juurde. Kingad, seeliku ja jaki panin juba hommikul autosse. Pisut peale viit siis kultuurikeskuse ukse juurde. Enne nägin veel esinejat noormeest. Maja ees olid kaks inimest ootamas. Teretasin imestades, et mina arvasin, et kell viis oli algus. Nemad vastasid, et ei, kell kuus. Seletasin vabandavalt, et mul ka varem on kellaajad ja kohad sassi läinud. Hõikasin, et oh, siis jõuan kodus ära käia. Auto juurde minnes mõtlesin, et ah, mis ma ikka torman. Võiks ju hoopis Hollivuudi kohvitama minna. Läksin siis ikkagi tagasi ukse juurde. Ikka nemad kaks ja kedagi polnud juurde tulnud. Tavapäraseid majahaldjaid polnud ka näha. Ütlesin, et teen siis ringi ja uurin seestpoolt. Ühendav uks oli seestpoolt ikka täitsa kinni. Ausalt öeldes hakkas kõik pisut veidrana tunduma. Jälle maja ette jõudes kirjutasin silmi vidutades headele kaaslastele, et kus kõik on. Prillid olid autos ja toksimine oli täitsa piin. Kolmveerand kuue ajal läks mu klassi tüdruk meist mööda ja saime pisut vestelda. Kiitsin tublisid noori, et olid nõus juba jälle istuma mitu tundi Avatari vaadates. Soovisin häid filmielamusi ja vaevalt jõudsin ringi keerata, kui need kaks ütlesid, et me tahame ka kinno minna. Kas siin siis polegi enam? Suure kultuurikeskuse ja kino fännina sain vahetpidamata seletades ekskursiooni teha kuni kino ukseni. Viimased juhatused seal/WC ja riiete kohta) ja mul oli ikka veel aega otsustada, kas lähen kinno või mitte. Kinno ma ei läinud. Hakkasin päeval juba varem küll hääde sõnade või kinkide peale mitu-mitu korda pillima. Märk sellest, et süda oli hell ja hing heldinud. Avatari teades oleks pidanud terve WC paberi rull kaasas olema. Kino valges esikus tuli mu enda märkmik meelde. Avasin ja vaatasin. Mnjah. Koht oli õige küll.Kellaaeg ka. Mina olin seal päeva võrra varem. Läksin uuesti ukse juurde ja seisma ning mõtlesin, mis nüüd? Itsitama ajas kohe väga. Kas see oli vajalik selleks, et üks sobiva pikkusega mees peatuks ja küsiks minult: "Vabandust, ega te minuga seltskonnatantsu trennides põhisamme õppida ei taha?" Ja mina saaksin vastata: "Jah! Ma just ootasin. Just teid. Hakkame tutvuma." Seisin veel veidi ja ega enam kihistamist ei saanudki kinni. Mõned läksid mööda. Naised. Läksin itsitades autoni ja mõtlesin, et pean ikka kellegi telefonist leidma. Või lihtsalt tutvuma. Pilt on illustratiivne. Mõtlesin, et kleidi järgmine elu on pihikseelik, ainult ma ei tea kui pikk. Pika peegli toon koju uuel aastal, siis lihtsam peegelduda.

Jutud jõe ääres

Sündmus toimus 28.05.2022 Oma klassivälise töö ajast on mul üks väljend "miljoni detailiga ettevõtmine". See tähendab, et suur asi koosneb hulgast pisikestest ja väga olulistest detailidest. Näiteks, avanesid vaatajale neli lava: bänd, lauljad, rahvapill/puhkpill ja tantsijad. Kunstiline ja helitehniline kujundus, elus muusika, tekstid mikrofonis. Liikumised, seismised, söömised ja söökide jagamise korraldus, vetsuskäimised, üldturvamine, meditsiiniline abi, rongkäik, sündmuse jäädvustamine. Kõige tähtsam oli muidugi juhendajate töö, et laulud-tantsud-tekstid üldse selgeks saaks. Siit veelgi olulisem oli inimeste hulk, kes seda tahtis kogeda, kuidas just su enda tantsu-, laulu-, pillimänguoskus suure terviku sujuvaks moodustab. Peaaegu kaks tuhat inimest taidlemas, nende seas hulk lapsi, kes olid väga vaprad. Vihm pani kogu kupatuse mitu korda proovile. Tead, kui kahju oli võimlejate kauneid seelikuid säärte vastu plagisemas näha, kuid etenduse ajaks kuivas kogu riietus peaaegu ära. See oli kui megasuur jagamine publikuga, kes samuti oli osa tervikust.

Jaak Kadarik hoiab materjali avatuna augustikuu lõpuni. 

Raplamaa 2022 a laulu- ja tantsupeo video- ja fotojäädvustused linkide kaudu vaadeldavad:

 

Peo rongkäigu video:

https://youtu.be/w2IHiNH_tXI

 

Peo 1.osa video:

https://youtu.be/ehPFGf6AJCY

 

Peo 2.osa video:

https://youtu.be/-Crj7dW7K7k

Fotod:

https://photos.app.goo.gl/HR4j1Nx5ZmynDdBL7

 

https://photos.app.goo.gl/9bPweYHTPoNMTdBj9

 

https://photos.app.goo.gl/ULiyoh13Poc1fabW6

 

Mulle meeldisid väga ka naiste ja meeste tantsupeod. Ma polnud muidugi objektiivne, sest Maili muusika oli väga inspireeriv. Meeste tantsupeol oli nii palju tuttavaid. Loe ise siit Minu silmis on väga targad need mehed, kes tantsivad (ka need, kes teevad seda vaid naiste rõõmuks!!!) Need mehed, kes panevad selga põlvpüksid ja tõmbavad põlvikud sirgu - need on rahvuslik aare. "Ole meheks!" on neile igati kohane öelda. Nad ju ongi. Ärge nüüd valesti aru saage - teised mehed on ka toredad, kuid suurem tunnustus ja madalam kummardus on rõõm rahvatantsumeeste üle. Samuti sügav kummardus kõigile Eesti kultuuris järjepidevuse hoidjate klannile ning neile, kes seda erinevat moodi toetavad. Sina oled ka toetanud, kui "Richard ja Anna" nähtud on. Eraldi kummardus Viljandi kultuurikolledži inimestele. Kui on mida, hoida, siis tulebki seda teha ja kõikides kultuuriliikides.

Südamekutse

 Kontsert ja plaat "Südametukse"

Kõik sobis suurepäraselt kokku: ruum, valgus, bänd ja esitus.

Suur tänu loomingu eest, Karolin!

Kallistused, armas Raigo!

Elage õnnes, armastuses ja külluses!

Keeruline on kirjeldada lummust ning väga põnevaid laule.

Ostke plaat ning kuulake!

sorteerimata, ehk vana koer õpib ikka küll, kui tahab

 Puhastuskirjutamist alustades pole alguses avaldamise soov üldse oluline.

Sedalaadset protsessi soovitan neile, kel emotsioon on kerge tulema. Pärast välja kirjutamist on Sul olemas taas tasakaal ning hinge ja südant ei jää kehv toon või solvavad sõnad mädandama. Peamine, et ei mõtle, ega anna sellele sündmusele või inimesele energiat. Kõige tähtsam on mitte risustada enda keskkondi. Reaalses elus, ega internetis. Arvamuse saad avaldada, kuid kurjus ei halva sind ega takista Sinu positiivset mõtlemist. Vaatan aeg-ajalt riigikogus tehtud ülekandeid ning käeolev on ka inspireeritud just sealt.

Meie pere sai ükskord vana koera omanikuks. Olin malevlastega tööl, koer kaasas ja Kõpsu (mitte Kulli Mati) sõbrad istusid kõrval pingil ja arutasid koera vanust. Pärast kahte liitrit Bocki õlut arvasid, et nii umbes 7-8 aastat tagasi võis koer Kõpsu(tal oli hea süda ning kasvatas kasse ka) juurde tulla. Hiljem Kõps suri ja Koer sattus meie leibkonda. Vana koer ise tahtis õppida ja kõik õnnestus ka. Peale kahe asja. Ujuda ei tahtnud, ega kaelarihmaga ringi käia. Muud tarkused omandas mängleva kergusega. Sest ta tahtis head juurde panustada. 

Nüüd siis tagasi puhastuskirjutamise juurde. Saad endast välja mõtted, arvamused ja vajadusel ka meelehärmi. Sest riigikogus mängiti jälle täpimängu. Tead, mis see on? Eüekate pärimuse kohaselt käib see nii. Rahvas seisab ümber kännu. Keegi pasandab kännule. Ning siis lööb keegi kirvesilmaga kännule. Pask lendab laiali. Oleneb nüüd eelnevast kokkuleppest. Võidab/kaotab see, kelle peal on kõige rohkem pritsmeid. Pritsmed tekitavad kurbust ja meelehärmi.

Kui negatiivsus peaks sisse jääma, siis tekib peale nekrootiline kate. Samasugune, nagu sel ühel kõnelejalgi. Nime ma ei lisa ning sellega ei panusta mingit energiat juurde. Ta tõestas kenasti oma seniilsuse ära, et temaga ongi kehvasti. Rikkis plaat, mis laob mõtted ritta, korralik demagoogiline laeng juurde ning on võimalik ette kujutada, milline mädanemine tegelikult seal kaane alla toimub. On see skisofreenia? Mul tuleb silmade ette - reptiil. Ründab kõike ja kõiki valimatult. Midagi arukat ta ei öelnud. Ainult hinnangud. Mitte miski pole ta sõnavõtus arukas või selge. Kui mina minister olin...

Ukrainast tulevad venelased... Riiki sisenevad haigustega naised... Üheksas mai...Imestan, miks väärtuslikku aega sellise pläma peale raisata? Kas ülekande pärast?  Saaks pildile? Valimiste ettevalmistus?

Päev enne vastas samas ruumis küsimustele Johanna-Maria Lehtme. Ka see ülekanne on avalik ning soovi korral nähtav. Muide, reptiilide ajutüübist on palju kirjutatud ning see üks näide - naised tulevad Eestisse prostituutideks, sobib igati. Minu poolest võinuks see mees kasvuhoonesse jäädagi (Balti keti ajal ta seal oli. See on leitav ajakirjanduses, sest ta vastas ajakirjaniku küsimustele). Kasvuhoones ta võikski olla, sest ilmselgelt on ta eemal olnud, kuna tegelikust olukorrast pole tal aimugi. Kõik vabatahtlikuks käinud inimesed võidaksid ta praegu väitluses kergelt. Peale segaduse ja negatiivsusete tunnete tekitamise ja pildil olemise muud ju polegi. Selline see valimispropaganda on. Kuri ja solvav? Oh, andke talle andeks. Ta on vana ja ei oska enam ju.

Igoneerimise asemel tekitas see seik taas kahina ja reageeringud. Tore ja armsalt naiivne oli pöördumine selle partei naiste poole (levis sotsiaalmeedias). Milleks? Nad ei mõjuta ja kus üldse on näha nende arvamustega arvestamine? Polnud siis, kui sõnadega rünnati naisi, halvustati, mõnitati ja lisaks naistele ka vähemusi ja kõike alternatiivset(uulumuulu). Veidi aega hiljem kasutasid nad kõike enda loodut üsna osavalt ära ning oli palju kaasaminejaid. Minu tuttavate hulgas ka. Ja siis? See ei vähenda nende väärtust minu jaoks inimestena. Kui kellelgi katus pärast manipuleerimisi sõidab, siis on see minu valik, mida ma arvan ja ma märkan erinevaid asjaolusid suhtlemisel. Neile tuleb aega anda, sest tõde seisneb inimlikkuses, headuses jm. See on rohkem, kui tagahoov(eelmiste valimiste üks hüüetest, et kaitskem tagahoove) või kasvuhoone.

Üks selle partei naistest küsis Johannalt, et meil on MTÜ ja tahaks teada, kuidas ja kuhu raha kanda. Milleks seda MTÜ-d siis luua? Konkurentsi pärast? Poliitiline samm? Teistel on ja meie teeme ka? Milleks? Valimised? "Meie oleme ka pildil!" on see sõnum minu jaoks. Ja siis? Opositsiooni roll on selliseks ajalooliselt kujunenud. Mis sellest siis? Minu valik on sellega mitte kaasa minna ja "leitud skandaali" mitte suuremaks puhuda. Mul on kahju neist, kes ei näe kogu seda kurja lalinat läbi. Elulistel asjaoludel on praegu hoopis suurem tähtsus. Pisikesed heatahtlikud sõnumid, tegevused, kohtumised ja sündmused on hoopis olulisemad, kui labased skisofreenilised monoloogid, nõmedad küsimused riigikogus ning rahvaga koostöö mitte tegemine. Mina valin seda mitte südamesse võtta. Reptiilid on reptiilid ja nagu juba sotsiaalmeedias öeldi, et vanad koerad uusi trikke ei õpi. Võtan lohutavaks teadmiseks. See reptiil ei oskagi teistmoodi.

Tead, mismoodi saab kõigest labasusest kõrgemal olla? Vaata, mida Sina saad oma töö ja tegemiste kõrval aitamiseks teha. Hindan kõrgelt oma kogukonna inimesi ja nende häid tegusid. Mul on hea meel, kui naiskodukaitse, punane rist, suurte perede organisatsioon, vabakogudus ja teised (loetelu pole täielik, sest vastavalt info liikumisele see ju täieneb) teevad koostööd. Kõik teavad, et selgus tuleb ja praegu ehk segane kontekst avaneb hiljem. Me elame selle aja üle. Nagunii. On meie valida, kui väärikalt, tasakaalukalt ning millisedi tegusid tehes. Me saame valida, millised me oleme ja kuidas elame.

#slavaukraini#aukangelastele#auheadusele

Sugar

 Sugar

Õnnesoovid südamest ülimalt õnnestunud projekti/etenduste/lavaliste elamuste eest! Tänusõnad kõigile näitlejatele(nende kodudele), tehnilisele toele, abistajatele, sponsoritele, Piiale, Agele, Theale, Aivarile, Maarikale, Heitile, Elerinile, Helmetile, Rihole, Tuulile, Kaljule, Timole....Eraldi kummardus Ingale, Markusele, Aleksandrile...

Soovin südamest edu ja loodan Teid laval näha kunagi taas.

Kultuurikeskuses on imeline dream team.

Kõik, kes vähegi köögipoolega on kokku puutunud, teavad seda. Mulle meeldib eriti, et nad kõik on TÄIESTI erinevad loomult, kuid välja tuleb alati midagi uskumatut. On need Maarika tehtud kuused suures saalis või Merikese-Kalju sätitud saal. Kalju ja Timo tandemist võiks rääkida imelugusid. Timo on kontrabassiga pildil.. :D

Maarika ja Merike oskavad vaikselt ja kindlalt kõik ideed teostada. Nad jaksavad ning on olemas - fantastiline!

Age....Supernaine!

Piia.... Vägev ja väge täis oled! Taban end tihti Sulle jaksamist saatmas. Et Sul oleks, et Sulle tuleks vahendeid, võimalusi, ideid ja inspiratsiooni! Muahh! Ja kestvad kallistused!

Köögist veel. Inimesed, kultuursed kultuuri ja kunsti tarbijad - te kujutate ikka ette kogu tegevuste hulka?

Kui nüüd mõelda, et tohutult suured asjad on Raplas peaaegu järjest toimunud. NÖFF, teatripäev (etendused kahes saalis hommikust õhtunid) ja "Sugar"... Sekka veel kohtuisi, laulmisi, mängimisi, tantsimisi! 

Küll Te olete loojatena tublid. See teeb maailma ilusamaks ning ise saan alati motivatsiooni ning võimaluse hinge eest kosutavalt hoolitseda.

Sinna juurde kustutatud mälestused, mida "Sugar" armastavalt tekitas. Hingad sügavalt ja mõtled - küll on heaaaaaaa.

Pikk proovide periood on selja taga ning siis mitu korda, ikka ja aina rütmikalt ning imearmsalt mängida. (õhkan õnnelikult)

Kummardused ja kallistused!

Piia, you did it again!